Kárten bargu sámi dáidagiin ja kultuvrrain kulturásahusain

Mii diehtit unnán movt Norgga dáidda- ja kulturásahusat barget sámi dáidagiin ja kultuvrrain. Duohtavuohta- ja seanadankommišuvnna raporta 2023 deattuha ahte dáidda- ja kulturdoaimmain lea dehálaš rolla seanadanbarggus, ja ohcala eanet máhtu. Kulturdirektoráhtas, Sámedikkis ja Sámeráđis lea earenoamáš ovddasvástádu háhkat máhtu, ja áigot dáinna iskamiin gulaskuddat kulturásahusain alddiineaset. Proba samfunnsanalyse  lea ovddasvástádus iskama geavatlaš čađaheapmái, ja buot vástádusat leat anonyma.

- Jus mii galgat diehtit, de mii fertet jearahallat. Lea min ovddasvástádus čohkket dán ipmárdusa ovttas Sámedikkiin ja Sámeráđiin, muhto lea suorgi mii ferte vástidit ja dan mii buohkat sávvat. Lea ollu oahppat go vástida oanehis iskama, ja eai gávdno boasttu vástádusat, cealká Kulturdirektoráhta direktevra Kristin Danielsen.

Ollu oahppat go vástida

Fargga ožžot dáidda- ja kulturásahusat olles riikkas jearahallaniskama e-poastaboksii. Ádjána sullii 10 minuhta vástidit dan. Jearahallaniskan galgá čohkket dieđuid ásahusaid gelbbolašvuođa birra dasa mii guoská sámi dáidagii ja kultuvrii, ja movt sii vejolaččat barget ovddidit sámi dáidaga ja kultuvrra go ovdánahttet prográmmaid ja gaskkusteami. Mii háliidit maid diehtit makkár vejolašvuođat ja hehttehusat barggus leat. Sámi ásahusat mat ožžot iskama, ožžot veahá eará gažaldagaid go dat mat eai leat šámi ásahusat. Olggobeale referánsajoavku galgá sihkkarastit ahte gažaldagat lea deaivilat. Maŋŋil áigu Proba samfunnsanalyse čađahit čuovvolahttin jearahallamiid muhtin vástideddjiiguin.

Iskama bohtosat biddjojit ovdan ovtta raporttas mii almmuhuvvo viidát 2024, sihke dárogillii ja davvisámegillii. Ipmárdus šaddá dehálaš olles dáidda- ja kultursuorgái, ja vel lassin sihke Kulturdirektoráhtta ja Sámedikke viidáset máhttobargui.

Dá lea olles iskan

Rájiidrasttildeaddji suorgi

Sámediggi ja Sámeráđđi oaivvildeaba ahte lea stuora dárbu systemáhtalaš ipmárdussii ja dáhtaide suorggis sámi eavttuid vuođul. Sámediggi ja Sámeráđđi vásiheaba ahte máŋggas kulturásahusain lea beroštupmi bargat sámi dáidagiin ja kultuvrrain, muhto ii leat doarvái máhttu ásahusain movt ásahusat háhket gelbbolašvuođa suorggis. Lea dehálaš dohkkehit sámi kultursuorggi vuoigatvuođa iešmearrideapmái ja suorggi iešvuođa, sihke iskamis ja ásahusaid bargguin.

- Sámi dáidda ja kultuvra lea rájiidrasttildeaddji suorgi mii dávjá bargá dáiddalaš šáŋŋeriid ja riikarájiid rastá Sámis. Dat lea iešalddis máŋggadáfot, leat máŋga giela ja ieš guđet lágan kultuvrrat sámi kultuvrra siskkobealde, dadjá Magne Svineng, ossodatdirektevra Sámedikkis.

Sámeráđđi deattuha ahte ipmárdusa ja gelbbolašvuođa bokte sámi suorggis de leat dáidda- ja kulturásahusat nannoseappot. Ođđa áigi ovttasbargui sámi dáidagii ja kultuvrii lea vejolaš jus ásahusat ovdamearkan čatnet alcceseaset resursaolbmuid, fitnet guossis ja ohppet sámi arenain ja sámi eavttuid vuođul.