Almmuhit golbma millijovnna ruvnno nannet máŋggadáfotvuođa dáidágis
Kulturráđđi háliida váikkuhit eanet máŋggadáfotvuođa visuála dáidaga olis, ja ohcá dál projeavttaid mat ovddidit ovttasbarggu, ovdánahttet fierpmádagaid ja dahká deaivvadansajiid rabas ja vejolažžan máŋggadáfot dáiddaeallimii.
Movt sáhttá visuála dáiddasuorgi fátmmastit govddibut? Diet gažaldat lea vuolggasadji dán earenoamáš almmuheapmái mii dál lea gárvvis. Ráđđemiellahttu Kulturráđis ja jođiheaddji lágideaddjilávdegottis, Rikke G: Komissar, čilge:
- Mii háliideimmet suokkardit dán gažaldaga, ja bovdiimet ieš guđet aktevrraid dáiddasuorggis buktit cealkámušaid. Sihke ásahusat ja dáiddárat dovddahedje čielgasit ahte lea ovttasbargu, fierpmádat ja deaivvadanbáikkit mat dagahit vejolašvuođaid govddit oassálastima dáiddasuorggis. Mii leat dan dihte válljen almmuhit golbma millijovnna ruvnno diekkár duogážiin.
Mii lea máŋggadáfot dáiddaeallin?
Ulbmil dáinna earenoamáš almmuhusain lea dagahit eanet máŋggadáfotvuođa visuála dáiddasuorggis. Dat mearkkaša dáiddaeallima mas olbmot ieš guđet sosiála ja kultuvrralaš duogážiin, oskku, seksuála sodju, sohkabeale identitehta, našuvnnalašvuohta, ahki ja eará doaibmavariašuvnnat váldet oasi dáiddárin, gaskkusteaddjin dahje publikumman. Earenoamáš beroštahtti leat projeavttat gaskkal ođđa ja eanet sajáiduvvan aktevrraid visuála dáiddasuorggis.
- Movt sáhttit mii ovttas viiddidit eavttuid buvttadit ja gaskkustit govvadáidaga, fotografiija ja duodjedáidaga? Movt sáhttet eanebut oažžut vejolašvuođa ráhkadit dáidaga ja čájehit ollu publikummii? Movt sáhttet dáiddárat ja dáiddaásahusat bargat ovttas? Diet leat dehálaš gažaldagat, ja mii vuordit lohkat ohcamiid, dadjá Komissar.
Geat sáhttet ohcat?
Doarjjaortnet lea rabas sihke ovttaskas olbmuide ja ásahusaide, ja leat njuolggadusat projeaktadoarjja visuála dáidagii mii gusto. Lassin gustojit čuovvovaš earenoamášvuođat dán ovttaháválaš almmuheapmái čuovvovaččat:
- Almmuheami ulbmilin lea nannet máŋggadáfotvuođa visuála dáiddasuorggis. Ortnet lea earenoamážit ovttasbarggu, fierpmádaga ja deaivvadansajiid ektui.
- Kulturráđđi fállá bagadallama neahttačoahkkimiid bokte ovttaskas ohcciide.
- Ohcamat meannuduvvojit visuála dáidaga lágideaddjilávdegottis.
- Doarjja mii addo, lea gaskkal 30 000 ja 300 000 ruvnno.
- Projeavttat mat ožžot doarjaga, bovdejuvvojit buktit ovdan bohtosiid semináras maid Kulturráđđi doallá 2024.